OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,34

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,34

16.02.16, 15:53

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Varoufakis: euroala muutis Kreeka mädanevaks haavaks

Kui Kreeka ei oleks 2000. aastal liitunud euroalaga, ei oleks ka Kreeka kriis viimase seitsme aasta jooksul nii palju meedias tähelepanu saanud ning riik oleks juba 2010. aastal hakanud taastuma, ütles Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis.

Kadri Põlendik

Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis peab oms riigi languse süüdlaseks Euroopa Liitu.

Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis peab oms riigi languse süüdlaseks Euroopa Liitu. Foto: Reuters/Scanpix

"Kreeka on alati olnud problemaatiline, kuid euroala liikmesus muutis minu riigi mädanevaks haavaks ja esimeseks doominokiviks, mis kukkus euroala kriisis, mis oleks toimunud ka Kreekast sõltumata," ütles majandusteadlane Varoufakis eile veebilehel Quora.

Lugeja küsimusele, kas praegu on Kreeka kriis või on probleem Euroopas laiem, vastas Varoufakis, et selleks tuleks teha lihtne mõttemäng ja oletada, mis toimuks siis, kui Kreeka oleks otsustanud 2000. aastal euroalast välja jääda või riiki ei oleks sinna vastu võetud. "Kas Kreeka kriisist oleks viimased seitse aastat meedias nii palju räägitud? Kas Kreeka oleks kaotanud kolmandiku oma riigituludest? Muidugi mitte. Kasv oleks olnud 1998.–2008. aastal palju aeglasem, 2008–2010 oleks olnud väike majanduslangus, kuid 2010. aastast oleks hakanud Kreeka taastuma," leidis Varoufakis.

Tema hinnangul oleks ka sel juhul toimunud euro kriis, kuid see ei oleks alguse saanud Kreekast, vaid Iirimaalt, Portugalist, Itaaliast või kuskilt mujalt. Põhjus on tema sõnul ilmselge: euroala, st pangad ja ühisraha, ei oleks eluilmas talunud 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi šokki.

Kasinus ei ole tõeline

Varoufakiselt küsiti ka, mida peaks teised riigid õppima Kreeka kriisist, et tulevikus vastu seista Euroopa kasinusmeetmetele. Seepeale teatas endine rahandusminister, et kasinus ei ole tegelikult tõeline. "Kreekale on alates 2010. aastast laenatud 325 miljardit eurot, samal ajal kui meie SKP on ainult 178 miljonit. See ei ole kasinus! See on külluslik priiskamine!!!"

Tegelikult tähendab see Varoufakise sõnul küünilist – ja keskmisele Euroopa maksumaksjale üüratult kulukat - majandus- ja panganduskahjude üleviimist nende õlgadelt, kes seda põhjustasid, neile, kel polnud asjaga midagi pistmist.

Euroopa Liit võib hakata lagunema

Varoufakis loodab, et me ei koge praegu Euroopa Liidu lõpu algust, kuid tema hinnangul on Euroopa Liit lagunemas.

"Mõelge nii: kui keegi annaks teile kingitusena 10 miljonit eurot ja teil on valida, kas panna see Saksamaa, Itaalia, Portugali või Kreeka pangakontole, kas teil oleks ükskõik? Muidugi mitte," näitlikustas ta, märkides, et palju parema meelega pandaks raha Saksamaale, sest erinevalt Kreekast või Itaaliast on seal tunduvalt väiksem tõenäosus, et hoiuselt võidakse koguda maksu. See omakorda on Varoufakise sõnul selge märk, et euroala on killustunud ja killustumine areneb järjest kaugemale.

Varoufakis tõi kõrvale Schengeni lepingu, mis on juba ajutiselt peatatud ning tohutu pinge all, samal ajal kui ksenofoobia, marurahvuslus ja paranoia võtavad võimust. "Euroopa Liidu suutmatus tegeleda mõõduka põgenikekriisiga (kui võrrelda näiteks, mis ootab Jordaaniat või Liibanoni) on selles kontekstis eriti kõnekas," tähendas ta.

Poliitilisel tasandil on lagunemine veelgi selgem. "Ida-Euroopa valitsused teatavad avalikult, et on solidaarsuse põhimõtte vastu, Briti valijaskond on Brüsselist võõrdunud ja hääletab liitu jäämise poolt ainult hirmu pärast teadmatuse ees. Euroopa lõunaperifeeriat räsib ebavajalik majandussurutis ja selle on põhjustanud Brüsseli-Frankfurdi toksiline makromajanduslik juhtimine, mis on rohkem huvitatud sellest, et läbi suruda reegleid, mida ei ole võimalik läbi suruda, selle asemel, et teenida Euroopa Liidu huve," ei hoidnud Varoufakis end kriitikaga tagasi.

Kokkuvõtteks soovitab endine minister meenutada Nõukogude Liitu. "Kui elujõuetut majandusarhitektuuri hoiavad üleval autoritaarsus ja toores poliitiline tahe, lükatakse selle kokkuvarisemist edasi. Kuid kui krahh tuleb, on see väga kiire ja väga valus. Ma loodan, et eurooplased suudavad Euroopa Liidu demokratiseerida, enne kui toimub kordusetendus."

Kadri Põlendik

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.